Täpne juhis:
Ühte 1,5 ml tuubi pipeteerige kokku:
7µl vett
1µl lõigatavat vektorit
1µl spetsiaalset puhvrit
2µl ensüümi
3µl värvi
Tee vortex, fuugi alla ja pane proov inkubeerima õige temperatuuri juurde 30 minutiks.
Seletan siis lahti, mida kõik need üsna rasked sõnad tegelikult tähendavad.Lõigatav vektor on DNA. See pole mitte looma ega inimese DNA, vaid kasutasime hoopis bakteri faagi (ehk bakteri viiruse) DNA-d, millelt on viiruslikud geenid välja lõigatud, nii et inimene sealt mingit viirust ei saaks.
Spetsiaalne puhver on selline aine, mis loob sobiva keskkonna DNA lõikumiseks.
Ensüüm on ainevahetusreaktsioone põhjustav ja kiirendav orgaaniline aine. Iga laudkond sai erineva ensüümi, meie ensüümiks oli BsurΙ.
Niisiis lisasime kõik need ained tuubi kokku (v.a. värv, mille lisasime pisut hiljem) ja tegime vortexi. Vortex tähendab põhimõtteliselt seda, et segasime masina abil vektori, puhvri ja ensüümi korralikud segamini. Fuugist ei saanud ma eriti aru, kuid need tuubid läksid mingisugusesse aparaati, mis töötles seda segu veelgi. Viimaks panime tuubi 37°C juurde 30 minutiks inkubeerima. Kuna meil jäi 30 minutit ooteaega, siis seletas Kaarel, mille jaoks kogu see kupatus tarvilik on. Nimelt lõigatakse lõikeensüümiga rõngjas molekul katki ja viiakse molekuli sisse vajalik geen (geen, mida nt uurida tahetakse) ning seejärel viiakse see molekul omakorda bakteri sisse. Bakteris oleva genoomi kõrval hakkab see molekul tootma vajalikku valku (nii saadakse nt pesupulbrit ja mitmesuguseid ravimeid). Meie tegelesimegi siis sellega, et lõikasime lõikeensüümiga DNA katki. Erinevad ensüümid teevad erineva arvu lõikeid (1-11 lõiget). Inkubatsioon tehtud, lisasime saadud segule veel sinist värvi, et need lõiked hiljem korralikult nähtavad oleksid. Järgnes elektrolüüs vesivannis. Kõikide õpilaste segud pandi geelile vesivannis ning seejärel tehti elektrolüüs (see võttis umbes 15 minutit aega). Pärast veerandtunnist ootamist elektrivool katkestati ning vesivann kaeti mingisuguse kattega. Tuled kustutati ära ja kõigil oli võimalus näha oma helendavat DNA-d. Nimelt, elektrolüüsi tulemusena hakkasid DNA-d liikuma (lühikesed ehk mitme lõikega molekulid liiguvad kiiremini ja pikad ehk ühe-kahe lõikega molekulid liiguvad aeglasemalt). Mida rohkem lõikeid ensüüm tegi, seda kaugemale jõudis ka DNA ning seda kõike oli pimedas võimalik näha. Kokkuvõttes ütles Kaarel, et kõigi töö tuli suurepäraselt välja. Minule jäi sellest õppekäigust jällegi ainult väga hea mulje, sest me saime niipalju asju ise, oma kätega teha, mitte ei pidanud lihtsalt kuulama ja vaatama. Just igasugused põnevad masinad ja võimalus hiljem tehtu tulemust oma silmaga näha, tegid selle õppekäigu eriti nauditavaks. Sain ka palju huvitavat teada, nii et reedese päeva võib igati kordaläinuks tunnistada. Aitäh õpetaja Tokkole ja Kaarlile, kes meile niisuguse huvitava tunni pakkusid.
Mõned lingid, kust natuke lisa lugeda:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ens%C3%BC%C3%BCm
http://www.bio.davidson.edu/Courses/Molbio/MolStudents/spring2003/Keogh/plasmids.html
http://www.chromdb.org/rnai/vector_info.html
Ja mõned pildid:

1 kommentaar:
bandar taruhan sabung online paling aman
Postita kommentaar