Tartu Õlletehas

16. oktoobril toimus õppekäik Tartu Õlletehasesse. Uksel võttis meid vastu vanem, aga väga muhe meesterahvas. Esmalt viidi meid ruumidesse, kus õlu valmistamine toimub. Ruumides oli palju väga suuri mahuteid, millest igaühes toimus erinev protsess. Ninna tungis kohe üpriski tugev lõhn ja imestasin endamisi selle üle, kuidas inimesed seal töötada suudavad. Kuid ilmselt on see neile juba nii tavaline, et ei panegi seda tähele. Edasi viidi meid ruumi, kus toimus pudelite täitmine joogiga ning kiletamine. Kogu protsess toimus muidugi masinate abil. Samuti räägiti meile õlletehase ajaloost ja kõige lõpetuseks saime ka ise mõningaid jooke degusteerida. Selline on siis lühike kokkuvõte, kuid räägin nüüd ka pisut pikemalt.

Õlletehase ajalugu:
Tartus on ilmselt pruulitud õlut umbes sama kaua, kui küpsetatud leibagi. Müügiks pruulimise kord sätestati aga Tartu suurgildi pruulimiseeskirjas, mida esimest korda mainitakse aastal 1461. Koduõlle pruulimisest kasvas paar sajandit hiljem välja õlle valmistamine tööstuslikul viisil- 1783.a loodi Tartu pruulikompanii.
19. sajandi esimesel poolel alustasid Tartus tööd mitmed pisikesed eraõllevabrikud. Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase - A. Le Coq'i - otsesteks eelkäijateks Tartus on B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud. Nendest ettevõtetest kujunes aja jooksul suurettevõte AS Tivoli, millele uus omanik andis 1913. a. nime AS A. Le Coq. Ettevõttega liideti hiljem veel kaks 1863. a. rajatud väiksemat õlletehast - Gambrinus ja Livonia.
1893. aastal koliti õlletehas (toonase nimega Tivoli) Tähtverre, kuhu juba 1879. aastal olid rajatud uued mahukad laagrikeldrid. 19. sajandi lõpuks oli Tartust kujunenud tõeline õllelinn - siin töötas juba 6 õlletehast.
Joogikaubandusega tegelenud firma A. Le Coq & Co. rajas 1807 Preisimaal samanimeline perekond.1820. aastatel asus Albert L. J. Le Coq Londonisse, et seal kaubelda perekonna veinimõisa toodetega. Peagi hakkas ta veiniäri kõrval oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout'i. Selle erilise tumeda ja kange pinnakääritusõlle tellis ta Londoni suurõlletehastelt, kus jook pruuliti spetsiaalselt Vene turu maitse-eelistusi arvestades.
A. Le Coq'i omanikud ostsid märtsis 1912 õlletehase kõik aktsiad. Ettevõtte arendamiseks asutati 16. mail 1912 Londonis aktsiaselts A. Le Coq Ltd. ja Tartu õlletehas hakkas tegutsema selle Venemaa tütarfirmana.
Jaanuaris 1941 nimetati riigistatud ettevõte Tartu Õlletehaseks. Teise maailmasõja päevil 1941-1944 tegutses riiklik ettevõte Bierbrauerei Dorpat, mille toodangust 80% läks Saksa sõjaväe tarbeks.
1995. aastal erastati Tartu Õlletehas uuesti ja see hakkas kandma nime A. Le Coq.
Alates aastast 2004 on A. Le Coq suurim joogitootja Eestis.

Õlle tehnoloogiline protsess:

Põhitoorained:
vesi, linnas, humal, pärm

Tehnoloogia:
1.Meskimine
2.Filtreerimine
3.Keetmine
4.Selgindamine
5.Käärimine ja laagerdamine
6.Separeerimine, filtreerimine
7.Blendimine
8.Karboniseerimine ja pastöriseerimine
9.Villimine

1. Meskimine
Linnas jahvatatakse veskis ja segatakse meskikatlas kuuma, eelnevalt töödeldud veega. Algab meskimine – jahvatatud linnase ja vee segu töötlemine vastava temperatuurigraafiku järgi. Meskimisel suhkrustatakse linnases leiduv tärklis ning tekib maltoos, s.o disahhariid, mida pärm suudab kääritada alkoholiks. Meskimisel lõhustuvad ensüümide toimel ka valgud. Valkudel on suur tähtsus valmis õllele: need annavad õllele maitse ja värvi, võivad muuta õlle häguseks ning mõjutavad selle säilivust. Valkude lagunemise vaheastmetena moodustuvad erinevad ained, millel on väga tähtis osa õlle lõhna- ja maitseomadustele ning säilivusele, samuti on need tähtsad pärmide toitained.

2. Filtreerimine
Saadud mass – meski – pumbatakse üle filtreerimiskatlasse, mille põhi on kaetud sõeltega, lastakse mõnda aega seista ja siis võetakse ära algvirre, st vedelik meskist. See suunatakse vahemahutisse. Järelejäänud massi pestakse kuuma veega, mis samuti lastakse vahemahutisse. Filtreerimiskatlasse jäänud mass, nn raba, suunatakse rabamahutisse ning müüakse loomasöödaks.

3. Keetmine
Saadud kuum vedelik – virre – suunatakse keedukatlasse. Virre aetakse keema. Keetmise käigus valgud koaguleeruvad (virre läheb selgeks) ning virre saavutab õige tiheduse, fermendid lõhustuvad. Keetmise käigus lisatakse ka humalad – mõruhumal ja aroomhumal.

4. Selgindamine
Keetmise lõpus pannakse virre katlas pumpade abil pöörlema. Algab n-ö selgindamine. Vedeliku pöörleval liikumisel koguneb seal olev sade ja hägu mahuti keskele (teeklaasi-efekt). Keskele kogunenud raskemad osakesed sadenevad mahuti põhja ning teevad võimalikuks vedeliku sademest eraldamise. Katlasse jäänud tahke osa suunatakse õlleraba hulka.

5. Käärimine ja laagerdamine
Selgindatud kuum virre jahutatakse maha, aereeritakse, st küllastatakse hapnikuga ja suunatakse käärtanki. Virde voolu doseeritakse vajalik kogus pärmi. Algab käärimine. Seejärel nn roheline õlu jahutatakse, eraldatakse pärm. Pärm võib minna taaskasutusele või utiliseerimisele. Sellele järgneb laagerdamine ning stabiliseerimine miinuskraadide juures. Käärimisprotsessis tekib virdesse alkohol ja eraldub süsihappegaas, mis osaliselt lahustub ka õlles. Selle protsessi lõpp-produkti võib juba nimetada õlleks.

6. Separeerimine, filtreerimine
Stabiliseeritud õlu segatakse süsihappegaasiga ja separeeritakse õlleseparaatoris, st eraldatakse suurem osa õllesse jäänud pärmist. Separeeritud õlu filtreeritakse.

7. Blendimine
Filtrist väljub juba täiesti selge õlu, mis suunatakse järelfiltrisse ja seejärel läbi blenderi, kus kontrollitakse ning seatakse alkoholi ja süsihappegaasi sisaldust. Edasi läheb õlu villimistsehhi juures asuvatesse valmisõlle tankidesse.

8. Karboniseerimine ja pastöriseerimine
Valmis õlu läbib karbonisaatori, kus kontrollitakse veel kord selle süsihappegaasi sisaldust, mida vajadusel korrigeeritakse, ja pastörisaatori, mis tagab õlle mikrobioloogilise puhtuse.

9. Villimine
Pestud pudelid läbivad enne villimist kontrollseadme, mis eemaldab defektsed pudelid. Pärast villimist toimub etikettimine, lasermarkeerimine ja nivookontroll.

Edasi toodang pakendatakse, ladustatakse ja müüakse.

Mõned küsimused ja vastused

1. Kust saab Tartu Õlletehas villimiseks klaastaarat?- Klaastaara kogutakse kogu Eestist kokku Rannu maakonda. Tartu Õlletehas omakorda ostab klaastaara Rannu vallas olevast jäätmehooldusest.

2. Kas Tartu Õlletehas on planeeritud keskkonnasõbralikult?- Jah. Tehas on õlletootmisega tegelenud juba väga pikka aega, seetõttu on õlletehas usaldusväärne, hea maine ja kogemustega. Samuti on Tartu Õlletehase asukoha ümbrus alati olnud üsna puhas ja korras. Pealegi vabanetakse jäätmetest: rabamass müüakse loomasöödaks, taara viiakse konteineritesse.

3. Milline Tartu Õlletehase toode on olnud kõige suurema läbimüügiga? Mis on selle põhjuseks?- Kõige populaarsem toode on Limonaad Traditsiooniline. Suures osas on selle põhjuseks limonaadisiga Limpa. Erinevad kampaaniad ja lapsesõbralikud reklaamid on ostjaid meelitanud. Ja muidugi ei pea pettuma limonaadi maitses!

Minu mõtted:
Tegelikult oli käik Õlletehasesse üsna meeldiv. Kujutasin kogu seda maja hoopistükis teistsugusena. Õlletehase muuseumi väljapanekud olid väga huvitavad (erinevad vanaaegsed seadmed: kõik käis ainult käsitsi) ja ka giidi jutt sinna juurde oli täiesti professionaalne. Mis minu jaoks puudu jäi oligi tegelikult korralik giid. See vanem härra oli küll väga sümpaatne, kuid tema juttu ei olnud selle müra sees tihti kuulda ning kohati rääkis ta ka ebaolulist infot. Giid oli asjakohane, kuid arvan, et noortele võiks giidiks olla keegi noortepärasem. Siiski jäi mulle Õlletehase külastamisest ainult positiivne mulje ja ma leian, et Õlletehases võiks iga tartlane korra ära käia. Oleme ju ikkagi kõige tähtsam joogitootja Eestis!

Lisan mõned lingid:
http://www.alecoq.ee/est/life/uudised/?newsID=2281
http://www.postimees.ee/030107/esileht/majandus/237051.php?r=
Üleüldine info: http://www.alecoq.ee

Mõned pildid:

Teadlaste öö

Nüüd on see siis läbi, see kauaoodatud Teadlaste Öö. Kirjutan paari sõnaga pisut Teadlaste Öö ajaloost ja siis asun enda tegemiste juurde. Teadlaste öö tähistamine sai alguse aastal 2005, ettevõtmise „Teadlased Euroopas“ raames. Teadlaste öö annab kõigile võimaluse üheskoos teadlastega ka ise uurijaks saada. Teadlaste öö 2008 leidis aset korraga 28 Euroopa riigis ja rohkem kui 200 linnas, sh ka Eestis: Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Valgas ja Tartus.
10c ja sealhulgas ka minu esimeseks ülesandeks oli esineda kell 17.00 ja 18.00 Tartus, Raetelgis füüsikakatsetega. Esinemine möödus väga positiivselt: publikut oli mõlema esinemise ajal piisavalt ning ei tekkinud ka rambipalavikku. Minu ja Maria esimese katse ajal ilmnesid küll väikesed tehnilised probleemid- õhupall ei tahtnud hästi õhku sees hoida, kuid lõpuks saime ka õhupalli korralikult täis. Meie katse seisneski selles, kas plastpudelisse pandud õhupalli saab täis puhuda. Saab, aga asjal on väike konks: pudeli põhja tuleb uuristada auk. Siinkohal pean ära mainima, et ka kõikide teiste katsed olid väga huvitavad: alkoholivaba õlu joomine eri viisidel (kõrrega, tavaliselt, auguga purgist) aja peale, keedetud muna pudelisse saamine (muna jääb terveks), vedelikusammas jne. Raetelgis esines ka 11.c, kuid nemad juba keemiakatsetega. Eredalt jäi meelde raha süütamine, raha ise seejuures jäi terveks. Teisi 11-nda klassi katseid ma kahjuks hästi ei näinud, sest rahvast oli uudistama tulnud kohe väga palju.
Kohe pärast esinemist Raekoja platsis ruttasime appi Zooloogiamuuseumisse. Zooloogiamuuseum (ehk Tartu Ülikooli Loodusmuuseum) asub Tartus, Vanemuise tn. 46. Zooloogia muuseumi poolel on inimestel võimalik näha loomade topiseid ja lugeda infot erinevate loomaliikide kohta. Zooloogiamuuseumi nn. missiooniks ongi see, et inimesed õpiksid loomi ja loodust paremini tundma. Muide, Loodusmuuseumi tegutsemise alguseks loetakse 6.aprilli 1802. aastal. Uuri lähemalt: http://natmuseum.ut.ee
Nüüd siis aga täpsemalt meie tegemistest.
Esimene suur üllatus oli see, et sealsed inimesed ei teadnud meie tulekust mitte midagi. Aga see-eest oli neil väga hea meel abikäte tuleku üle. Esimese ülesandena pidime värvilisest paberist välja lõikama dinosauruste jäljed ja neist sauruste raja põrandale kleepima. Kõigile teadmiseks: näituse nimi oli „Sõbralikud roomajad“.



Aitasin ära tuua ka kastitäie dinosauruste mudeleid, et lapsed neid uudistada saaksid. Siis saadeti mind ja Sirlit ukse juurde, kus pidime inimesi vastu võtma, paluma neil oma nime raamatusse kirja panna (statistika jaoks) ning kui vaja, siis inimesi juhendama ja neid igati abistama. Peamiseks tõmbenumbriks olid muidugi elusad maod (kuningpüütonid ja saare-roninastik), tarantel ja Madagaskari tarakan. Saime ka ise teada mõningaid huvitavaid fakte: sealsed kuningpüütonid olid umbes 1,5m pikad ja umbes 3aastased, looduses võivad nad aga elada kuni 20 aasta vanuseks.





Väga paljud inimesed tulid julgelt küsima ja suhtlesid meiega aktiivselt. Küsisin ise tihti lahkujatelt, kuidas näitus meeldis, ning minu üllatuseks jagas enamus inimesi rõõmuga oma emotsioone ja elamusi. Mulle meeldis Zooloogiamuuseumis tõesti meeletult, sest sealsed töötajad ja külastajad olid nii avatud ja sõbralikud, et kohe rõõm oli neid aidata. Zooloogiamuuseumi töötajad rääkisid ka, et eelmine aasta oli neil käinud ainult 40 külastajat, sest muuseum oli end liiga hilja Teadlaste ööl avatud asutuste hulka kirja pannud. Sellel aastal kogunes külastajaid tublisti rohkem: kui meie lahkusime, oli juba umbes 500-600 inimest koos. Töötajad olid meile väga tänulikud, kuigi minu meelest ei teinud me seal midagi erilist. Kuid küllap neile tähendas meie kohalolek palju.
Pärast Zooloogiamuuseumis abiks olemist, suundusime veel Aura Keskusesse (umbes kell 00.00), kus kõik Teadlaste öö korraldajad ja abilised said veidi lõõgastuda. Kõige vahvam minu jaoks oli suur kummist pall, mille sees veepeal kõndida võis. Igatahes oli see väga mõnus lõpetus pikale ja sisukale päevale. Kahju on ainult sellest, et ise me teisi asutusi külastada ei jõudnud. Aga selle korvame järgmisel aastal.
Suur aitäh Zooloogiamuuseumi töötajatele, kes meid nii sõbralikult vastu võtsid ja meile väga meeldejääva õhtu/öö pakkusid ning kõigile külastajatele, kellega oli meeldiv vestelda!


Mina olen foto paremas nurgas.


Mina olen foto vasakus nurgas.

Sissejuhatus tehnoloogiasse

Täna, 11. septembril 2008 sai uus Tartu Tamme Gümnaasiumi tehnoloogiaklass endale ülesandeks veebipäeviku ehk blogi pidamise. Mida me siis sellel õppeaastal huvitavat teeme?
Esimene põnev ülesanne on osalemine Teadlaste ööl Tartus. Erinevad inimesed saavad erinevates kohtades olla õpilasgiidid- mina olen näiteks Zooloogia muuseumis ja väga valmis kõiges igati abiks olema. Usun täiesti siiralt, et Teadlaste öö saab olema huvitav ja õpetlik. Kui veel õnnestub saada teadustelki oma väikest katset tegema, on AHHAA teadusfestival minu jaoks igati korda läinud.
Samuti toimub õppekäik Õlletehasesse. Mida me seal täpselt teeme ja õpime, seda ma veel ei tea. Kuid kui õppekäik on toimunud, kajastub see kindlasti minu blogis.
Osaleme ka praktikumidel TÜ-s (saame rohkem teada geenitehnoloogiast ja vereanalüüsist, katsetame ise) ja EMÜ-s (kuuleme embrüotehnoloogiast ja toidutehnoloogiast).
Meie kursusekavas on kirjas ka demonstratsioon-loengud, mida korraldab teaduskeskus AHHAA. Saame minna DNA- laborisse, täiendame oma teadmisi DNA-st ja saame määrata ja võrrelda oma DNA-sid. Tundub põnev, sest iga inimene just ei saa minna ja oma DNA-d uurida.
Loomulikult ei osale me ainult praktilistel üritustel, vaid kuulame õpetaja loenguid, näiteks käärimise, südametöö, biosensorite, kloonimise jms kohta.
Selline väike ülevaade meie selle aasta tegemistest. Usun, et tuleb huvitav ja arendav aasta.